Uut ja vana

Olen olnud väga üksluiselt hõivatud oma labase tööga. Mida ma oskan kosta...Costa ja Costa, muud ma ei kosta.

Uus aasta tuli kuidagi korralikult ja ebakorrektselt. Korralik sündsas mõttes ehk siis vaikne ja mitte midagi ütlev õhtu kodus. Vein, teler ning uni, mis algas kuskil pool tundi peale südaööd. Lononi kohta on seesugune uue aasta vastuvõtt suurim ebakorrektsus üldse. Kindlasti oleks saanud mõne meeldejääva peoelamuse, aga see selleks. R jäi haigeks. Kõige kurvem selle juures aga ongi, et ta naasis just aatavahetuse pidamiseks tagasi Londonisse. Ühte või kahte head asja saan küll öelda. Ilutulestik oli isegi teleri vahendusel muljetavaldav.  Jaaa…vähemasti alustasin ma oma esimest uue aasta päeva suure väljapuhanud seisuga. Hiljem, kuuldes ühe sõbra ebameeldivaid laivkogemusi Tower Bridge läheduses sain meele veel naaatukene paremaks. Kahjurõõm minu puhul toimib. 

Vähem pidu, rohkem tööd polegi nii paha, sest raha on paratamatult oluline ja üks minusugune ei saaks selleta kuidagi hakkama ega midagi tehtud. Sellepärast...I don’t have life, only Costa. Palju tunde, iga päev. Raske, väsitav, raske. Vahel lõbus, aga ikkagi  enough to make me cry. Hea ainult mu pangakontole. Laiemas plaanis ja karmi kokkuhoiuga saan ehk poole aasta pärast ühe korralikuma kollektsiooniga hakkama.

Enne tuleb aga Eesti. Kolme nädala pärast samal ajal olen kodu-kodus....või siis juba Tlnas.

Täpsem aeg on 30. jaanuar. Õhtul maandun Riias, kuhu vend loodetavasti vastu tuleb. Ootab ees väärtslik sõit. Kui tihti siis üks õeke ikka Eesti sattub ja oma vennakesega saab neli tundi kvaliteetaega.

Mis saab Eestis? Tahaks kodu-kodus olla. Selline sügav kodusistumise tunne on, et ma võiksin kõik need päevad aind toas veeta ja selle juures veel hirmusõnnelik olla. Kokata, õmmelda, riidekappe koristada ja kassi kammida. Kahjuks seda endale lubada päris ei saa. Ikka olen selles Eka situatsioonis, kus on vaja ajad asja, mis pole veel aetud. Nii, et Tlna, mida varem seda parem. Tartus tahaks teatrisse minna, kavõi mitu korda. Eriti Suurde Vanemuisesse. Ma millegipärast lihtsalt armastan neid talviseid teatriskäike. Veel tahaks uisutama. Lõunkeskusesse. Või siis sõita ringi (st. mind sõidutatakse), et näeks veidi Eesti vaimutsavaid maastikke ja saaks vaadata inimtühja ja loodust täis kaugusesse. On see igatsus või miski muu lollakas emotsioon, aga igatahes tekitab ta parajal määral  mõtteid ja plaane, mida 6 päeva jookul teostama hakata. 6. veebruar sõidan tagasi, välja arvatud juhul kui vahepeal õnnestub leida viis aja peatamiseks.

Horoskoop 2010

Kindlasti tulevad muutused

Ei ole head ilma halvata

Tavapärase reeglina: rohkem tööd, vähema aega

Veidike kreatiivsust

Kui abielluda siis 10.10.10

Kui ei, siis võib lihtsalt midagi soovida

Edukat aastat!