Tõde välja mõtlema

Ühel ammusel päeval juhtusin Loyds pangast mööduma ja astusin siis kohe sisse, et kohalik pangakonto teha. Kuulduste põhjal pidi see olema hirmus raske ja igasugsueid olematuid dokumente nõudev. Oli tagumine aeg see kõik omal nahal ära katsetada. Läks sujuvalt. Niivõrdkuivõrd. Kõigepealt ma seisin (loe surin) vales järjekorras ligi 20 minutit ja siis kui ma selgitasin oma soovi hakkas telleril must ilmselt kahju. Saadeti kohe edasi ja sain kiiresti oma kontot vormistama. Protsess ise polnud üldse keeruline, mõndasid pabereid olid siiski vaja. Näiteks kooli kinnitust panagale mu õpingute ja elukoha kohta (see oli mul siis täiesti olemas), otseloomulikult passi ja ID kaardi. Veel oli vaja töökohta ja kui palju palka saan. Siinkohal pidingi midagi välja mõtlma. Panga kõrval oli Costa Coffe shop, mis meelde kargas ja palk polnud midagi erilist välja mõelda…miinimum. Läks kirja, et kuu sissetulek umbes 500 poundi. Arvasin küll, et ei lähe läbi. Ma ju ei oska valetada. Aga siis järnes kerge küsimus, kas mul lapsi ka on ja mu pikk nooooooooo ajas klienditeenindajat naerma. Siis tuli juttu veel Eesti talvest (sest see paistis teda huvitavat) ja lõpus sain mina hoopis kuulda tema armetutes uisutamiselamustest.

Samal päeval Musvell Hillil bussipealt maha astudes komistasin Costa otsa. Olin seal varem küll käinud, aga siis aind poolekohaga tööd otsimas. Kasutasin juhust teavitada neid oma available for full time  olukorrast. Järgmine päev kohtusin juhatajaga ja sain tööle. Kuigi kokkuleppe järgi täiskohaga ja lootust saada paremat palka, olen hetkel siiski trainee poole kohaga, täpselt 20 tundi nädalas, ja miinimumiga.

Niimoodi saigi siis tõde välja mõeldud. Kui universum niiviisi soove täidabki, siis edaspidi mõtlen Burberry ja 2000 poundi kuus. 

Siin on väike pildike töökohast. Ristmik ise on Muswell Hill'i süda. Kodust viietesit minuti tee, jalaga mäest ülesse. 

Praegu rõõmustan, et tuleb sissetulek, millest saab elatud. Kuid kurvastan, et see töö on lausa põrgu. Mul on igal korral selline hirmuskohutav tõrge sinna minna, seal olla ja siis emotsionaalselt ja füüsiliselt väsinuna koju tulla. Ma ei saa naistsoost team meberitega kõige paremini läbi. Nad arvatavasti tunnevad end uhketena ja tähtsatena, et on targemad ja kogenumad kui mina ja kasutavad igat juhust, et minusse kui algajasse üleolevalt suhtuda. Türgi bitchid! Samas aga on väga tore olnud kahe Sri-Lanka kuttiga. Mõlemad baristad. Ja ma ei tea, mehed lihtsalt oskavad asjadesse vabalt suhtuda, ka under stress is no stress. Iga kord palevatean, et vahetus oleks nendega koos. 

Esimene nädal tööpõrgus jättis mu õiged otsingud natuke soiku. Katsun seda nüüd muuta. Igaks juhuks mainin, et ei otsi oma armastust ja unelmate meest vaid eesmärk ikka dream job või midagi sinna lähedale. Üks neiu töölt ütles oma Londonis viibimise kohta, et kõik muutuks kui ta armuks. Ehk siis kõik muutuks sisukaks ja paremaks ja loksuks oma kohale. Fall in love ütleb minu jaoks vaid üht …on üks hirmus kukkumine küll.