Ajaga on selgunud igasuguseid asju, mis jäid maha. Hetkel tulevad meelde näieks sõrmkindad. Jahedaks hakkab minema. Täna pidi jooksma minnes juba mingi pusa selga panema ja üldiselt tekkib vajadus ka varrukad sõrmedeni tirida.
Õnneks avanes võimalus endale lasta Eestis midagi uua, kahjuks aga langes Kaire lõplik valik hoopis ühe seeliku kasuks. Väljapakutud kamatahvel oli küll ka päris ahvatlev.
Asi käib siis nõnda nagu tavaliselt. Teene teene vastu. Nimelt...sõbranna tahab Dorothy Prerkinsist valgeid tenniseid. Kaire läheb neid ostma. Siis tuleb sõbranna väitluskaaslane Londonisse, kes saab tennised ja mina kõige eelduste kohaselt oma seeliku. Enne kõike on aga vaja korraldada selle kättesaamine mu kodu-kodust, mis ongi kogu asja juures kõige trikikam. Mahutamine käsipagasisse pole vast kõige suurem probleem, ei võta rohkem ruumi kui kaks kamatahvlit(-:
Eilne pidu oli täpselt nii tore, et viis järgmise päeva pealelõunani oma elemendist välja. Klubis, kuhu plaanisime alguses minna, oli privat party. Ei aidanud ka R-i uued töösuhted. Siis külastasime üht teist kohta...keldris. Sinna me ei jäänud. Moment hiljem olid meil kaks uut tutvust ja ootejärjekord. Selline ootejärjekord, mida sai ainult oma lõbuks seistud, kuna ettenähtud riietumiskood sai meie seltskonnas ühele saatuslikuks. Siis leidsime uue sihtpunkti-pubi-klubi üle tänava. Koht ise oli mulle juba varem silma jäänud ja olin sealt isegi tööd käinud küsimas. Nüüd nägi see aga hoopis testsugune välja. Ei oleks enam tahtnud sealt töötada. Uskumatu kui paljud väljapeetud restoranid võivad õhtuga muutuda. Tantsisime... ja vahaepeal oli tunne mitte eriti kaine. Hiljem olin jällegi mina see, kes vihjas ära minemisele. Ei mingit randevuud! Enne tulekut jäi teepeale Bouzoukia, üks Kreeka restoran, kus tuttvused R-i jaoks. Seal oli ka päris interesting. Sellegipoolest lahkusime Kaire mõjutustel varsti, aga vara see küll ei olnud.
Järgmine kord peab linna südamesse peole minema. Igati hea mõte...sest nüüd jooskmas käies oli mind nähtud või midagi.
No comments:
Post a Comment