Ainult turust

Käisime R-ga, kes siin õpib turundust, tema tulevast töökohta vaatamas. Nali!!! Hahaa!

Camden turg oli üsna meeleolukas. Polegi sellisel käinud. Väga elav. Rahvast oli nii palju, et kohati pidi vägisi teed tegema, et edasi liikuda. Sellises summas liiklemine oli küll nats häiriv, aga selle kompenseeris kõik huvitav. Igasugused hand made ehted. Mõned kummalised väänduvad muljutavad jubinad, millega sai mängitud küll, aga nüüd ei oskagi nagu öelda mis need täpselt olid. Kas nendega ehtida ennast, tuba või olid hoopiski midagi praktilist? Vastavalt loomingulisuse astmele I guess.

Vaatasin ka nahast suuremaid käekotte. Soov on sellise meekarva tooni järele. Aga kui ma nägin sama toodet musta värvi, siis mudugi meeldis must rohkem. Nüüd olen segaduses. Kas mu musta sündroom juba nii sügav, et  lahti ei saa isegi kui tahaks? Põengi moehaigust? 

Mis veel...mõned nii lihtsad disainiideed, et lausa geniaalsed. Maalid sellised, et tekkib endal tahtmine plätserdama hakata. Muidugi ka väga koledaid ürpe ja mõttetuid kaltse sinna sekka. Samuti toit või siis toitu meenutavad seebid. Seebitükikesed nägid välja nii isuäratavad, et ma oleks mõne lausa ära söönud. Turg ise oli kanali ääres, väljas, hoonetes ja sisehoovides, mitmel korrusel ja algas juba kaugelt, põhimõtteliselt juba bussipeatusest. See oli küll üks tõsiselt segane turg, mis arvatavasti ongi ühe turu juures võluv.

Homme ootab mind arst. Ma juba tean, missugust proovi pean tegema. Õnneks saan terve hommiku pooliku kategoorilist keeldumist harjutada.