Kolmandal päeval olime juba targemad ja keset südapäeva ennast välja tapma ei läinud. Plaanid olid muidugi juba tehtud ja need kätkesid päeva teiseks pooleks turistibussi tuuri. Seni asjatasime internetiga, mille eest küsiti 10 dollarit päevas. See tundus seda väärt ainult kuna muud võimalust ei olnud. Mõneti oli see ka mu enda möödapanek. Teine kord peab olema tähelepanelikum hotelli kodulehekülge uurides ja eristama kahte asja: internet is for free /internet is for fee!!!!
Ma lahendasin mõned väikesed maili ja praktika jooksvad mured ära. Tunne oli parem.
Ma lahendasin mõned väikesed maili ja praktika jooksvad mured ära. Tunne oli parem.
Ahjaa…hommikul siiski sündis midagi. Kofeiini puudus oli peegelpildis näha. Hall, näotu, säratu! Ja nii ma siis võtsin ette retke kohvi manu. Ma mäletasin selgesti, et läheduses oli Starbucks. Otseloomulikult ma mäletasin seda vales suunas ja kõndisin kuskil viis tänavavahet ühele poole, siis tagasi ja siis teisele poole. Kusjuures jah...koht oli täiesti hotelli kõrval. Väikene liikumine ei tee paha! Ei tea, kas mul enam kohvi olekski vaja olnud.
Mustanahailised teenindajad. Hakkasin mõtlema, et kui Taanit poleks vahepeal olnud või Pariisi, tuleks ma “inimesena, kes näind aind valgeid inimesi” Eestist ja jõllitaksin neid 10 korda rohkem. Eriti veel kuna üks tõmmu teisel pool letti oli transa või gei või lihtsalt väga tihedas kontaktis oma naiselikuma poolega.…temaga sai nalja.
Mis meil plaanides siis oligi. Double Decker and downtown loop. Jändamist oli nendega. Empire State Bulidingu juurest soovitati peale minna, aga seal olid sellised rahvamassid ,et kohati ei saanud arugi, kus on kõnnitee, kus sõidutee ja millise bussi peale minna. Liskaks kannad head hoolt selle eest, et iseennast ära ei kaota. Erinevate double deckeri firmade käsilased võitlevad iga lolli ja veel lollima turisti eest. Meil õnnestsus siiski parim valik teha. Suuresti tänu sellele, et kõik oli ette valmsitatud ja läbi uuritud enne kui hotellist jala välja tõstsime. Ja sellele, et Liine tegi kurja häält. Ka minu peale, aga ma siiani ei usu, et see oli vajalik.
Downtown reis:
Kant lõunapoolses Mahattani osas- Greenwich. Mis mulle kohe klülge hakkas olid need rõdud ja redelid. Need mida mööda me näeme filmides Richard Gere’i ronimas või komoodjasarjased alati kedagi kuksil kõlgumas. No ja tegelikult oligi nii, et seal fimiti Sõpru, seal on Carry tänav ja seal on terve rida kohti kuhu lähed koomikuid a la Seinfeld kuulama.
Wallstreet-seinad!
Wallstreet’lt otsaga South Sea Port sadamasse. Sealt sai veetaksoga minna Hudsoni peale sõitam ja näha ka lähemalt vabadussammast. Meie resil jäi veepeal käimata, aga Statue of Liberti nägemine kaugelt ära küll. Sadamas oli melu, turg ja kaubanduskeskus. Kuigi nagu giid rääkis amerriklased ei poolda eriti kaubanduskeskusi. Pigem eraldi poed. Vastavalt sellele on neil aga terved tänavad kaubanduskeskusteks ja linnaosad ka.
Brooklyn Bridge ja väike sadama paetus- Liine rääkimas telefoniga, teiselpool toru tema kass Mindi. Me oleme imelikud!
Sealsed pusrkaevud jões ehk veekukkumised on taani kunstnikult ja peaksid oma ideelt peegeldama pilvelõhkujaid. Igatahes suur teooria päris tavalise asja taga.
Bussilt maha ja uue bussi peale. Brooklyn loop. Meeletult hea giididga, tema teadmised igast väiksemalst asjast muutusid isegi häirivaks. Ma tõesti ei suutnud 110% keskenduda kõigele mis ta rääkis, aga igaljuhul ta oli tark ja osav.
Manhattani silla Grate Enterance. Kasutasime Manhattani silda, sest Brookyni omal ei saa kahekordsete bussidega sõita. Kaks sillakest on suht kõrvuti. Üks metall, üks kivi konstruktsiooniga.
Brooklyn oli igavavõitu. Selline elamispiirkond. Mul oli muidugi teitmoodi põnev, sest see oleks olnud New Yorgi osa, kus mu praktika oleks olnud. Ei läinud küll nii, aga siis ma seda ei teadnud.
Metallkonstruktsioon on autoparkla. Autod tõsteti üksteise peale, et hoida kokku Broolyn’i kallist maaala. Selliseid kasutatakse seni. Nädala keskel oli see suht ühekordne, aga esmapäeva hommikuti vara on kõik kenasti autosid täis pakitud.
Vaatasime sellised põhiasjad ära nagu Brooklyni kohtumaja, ajalehetoimetus, vangla, raamatukogu jne. Majad olid värvilised ja kui nad just värvilised polnud olid neil vähemasti punased uksed.
Raamatukogu oli uhke oma Alice imedemaal kuldsete tegelastega.
Elurütm on seal kindlasti rahulikum, aga kuna meil oli reedene päev just, siis seda polnud väga tunda. Liiklus oli nii tihe, et see seisis paigal. Nädala lõpus newyorklased lahkuvad New Yorgist. Verandaga maakodud kuskil järve ääres arvatavasti ootavad.
Tagasi Manhattani peal pidime jälle sõidusuunda vahetama. Meid pandi maha kuksil Canal Streetil ja siis orienteerusime jälle South Sea Port’i. Mingi väga eakas onu tuli kohe aitama kui nägi meid kaardiga, kuigi me abi ei vajanud, oli ta väga kindlameelne. Rõhutas, et ta raha ei küsi selle eest. Lobises veel pärast pikalt, kuidas talle ikka ei meeldi, et igasugused indialased, hispaanlased ja muud siia elama tulevad. Kiitis meie inglise keelt ja võrdles seda nende kohalike võõramaalastega, keda ta ei sallinud.
Vahepeal läks kuidagi väga Chinatowniks kätte ära ja igasuguseid kirikuid ja pühamuid jäi ka sellesse piirkonda. Piirkond kõigile, erinevatele rahvustele ja erinevatele uskudele.
Kuksil kaheksa üheksa ajal lõpetasime Broadway’l. Tahtsime tearisse. Hakkasime orienteeruma kuidas ja kust pileteid saab mõne Broadway show jaoks. Olukord seal on tõsiselt kirev!!!
Siinkohapeal on mul natuke raskusi päevi ja sündmusi kokku panna, aga annan endast parima. Järgmine päev on homme.
Mis meil plaanides siis oligi. Double Decker and downtown loop. Jändamist oli nendega. Empire State Bulidingu juurest soovitati peale minna, aga seal olid sellised rahvamassid ,et kohati ei saanud arugi, kus on kõnnitee, kus sõidutee ja millise bussi peale minna. Liskaks kannad head hoolt selle eest, et iseennast ära ei kaota. Erinevate double deckeri firmade käsilased võitlevad iga lolli ja veel lollima turisti eest. Meil õnnestsus siiski parim valik teha. Suuresti tänu sellele, et kõik oli ette valmsitatud ja läbi uuritud enne kui hotellist jala välja tõstsime. Ja sellele, et Liine tegi kurja häält. Ka minu peale, aga ma siiani ei usu, et see oli vajalik.
Downtown reis:
Kant lõunapoolses Mahattani osas- Greenwich. Mis mulle kohe klülge hakkas olid need rõdud ja redelid. Need mida mööda me näeme filmides Richard Gere’i ronimas või komoodjasarjased alati kedagi kuksil kõlgumas. No ja tegelikult oligi nii, et seal fimiti Sõpru, seal on Carry tänav ja seal on terve rida kohti kuhu lähed koomikuid a la Seinfeld kuulama.
Wallstreet-seinad!
Wallstreet’lt otsaga South Sea Port sadamasse. Sealt sai veetaksoga minna Hudsoni peale sõitam ja näha ka lähemalt vabadussammast. Meie resil jäi veepeal käimata, aga Statue of Liberti nägemine kaugelt ära küll. Sadamas oli melu, turg ja kaubanduskeskus. Kuigi nagu giid rääkis amerriklased ei poolda eriti kaubanduskeskusi. Pigem eraldi poed. Vastavalt sellele on neil aga terved tänavad kaubanduskeskusteks ja linnaosad ka.
Brooklyn Bridge ja väike sadama paetus- Liine rääkimas telefoniga, teiselpool toru tema kass Mindi. Me oleme imelikud!
Sealsed pusrkaevud jões ehk veekukkumised on taani kunstnikult ja peaksid oma ideelt peegeldama pilvelõhkujaid. Igatahes suur teooria päris tavalise asja taga.
Bussilt maha ja uue bussi peale. Brooklyn loop. Meeletult hea giididga, tema teadmised igast väiksemalst asjast muutusid isegi häirivaks. Ma tõesti ei suutnud 110% keskenduda kõigele mis ta rääkis, aga igaljuhul ta oli tark ja osav.
Manhattani silla Grate Enterance. Kasutasime Manhattani silda, sest Brookyni omal ei saa kahekordsete bussidega sõita. Kaks sillakest on suht kõrvuti. Üks metall, üks kivi konstruktsiooniga.
Brooklyn oli igavavõitu. Selline elamispiirkond. Mul oli muidugi teitmoodi põnev, sest see oleks olnud New Yorgi osa, kus mu praktika oleks olnud. Ei läinud küll nii, aga siis ma seda ei teadnud.
Metallkonstruktsioon on autoparkla. Autod tõsteti üksteise peale, et hoida kokku Broolyn’i kallist maaala. Selliseid kasutatakse seni. Nädala keskel oli see suht ühekordne, aga esmapäeva hommikuti vara on kõik kenasti autosid täis pakitud.
Vaatasime sellised põhiasjad ära nagu Brooklyni kohtumaja, ajalehetoimetus, vangla, raamatukogu jne. Majad olid värvilised ja kui nad just värvilised polnud olid neil vähemasti punased uksed.
Raamatukogu oli uhke oma Alice imedemaal kuldsete tegelastega.
Elurütm on seal kindlasti rahulikum, aga kuna meil oli reedene päev just, siis seda polnud väga tunda. Liiklus oli nii tihe, et see seisis paigal. Nädala lõpus newyorklased lahkuvad New Yorgist. Verandaga maakodud kuskil järve ääres arvatavasti ootavad.
Tagasi Manhattani peal pidime jälle sõidusuunda vahetama. Meid pandi maha kuksil Canal Streetil ja siis orienteerusime jälle South Sea Port’i. Mingi väga eakas onu tuli kohe aitama kui nägi meid kaardiga, kuigi me abi ei vajanud, oli ta väga kindlameelne. Rõhutas, et ta raha ei küsi selle eest. Lobises veel pärast pikalt, kuidas talle ikka ei meeldi, et igasugused indialased, hispaanlased ja muud siia elama tulevad. Kiitis meie inglise keelt ja võrdles seda nende kohalike võõramaalastega, keda ta ei sallinud.
Vahepeal läks kuidagi väga Chinatowniks kätte ära ja igasuguseid kirikuid ja pühamuid jäi ka sellesse piirkonda. Piirkond kõigile, erinevatele rahvustele ja erinevatele uskudele.
Kuksil kaheksa üheksa ajal lõpetasime Broadway’l. Tahtsime tearisse. Hakkasime orienteeruma kuidas ja kust pileteid saab mõne Broadway show jaoks. Olukord seal on tõsiselt kirev!!!
Siinkohapeal on mul natuke raskusi päevi ja sündmusi kokku panna, aga annan endast parima. Järgmine päev on homme.
No comments:
Post a Comment